New Zealandi Video

New Zealand

Uus-Meremaa vaated on nagu postkaadid

 Saabudes soojast kliimast tuli pikad riided välja otsida 

Sõbrantsid said kokku üle pika aja

 Queenstown

 Naistepäeva šhoksi shotid

 Polnud ammu pihlakat näinud

 Queenstowni tipus 

 Meie rendiauto paariks nädalaks

 Mägijõed

 Käisime maiustamas

 Bengij kohas kõvad sildid

 Random koer pagassis supparit nautimas

Mõnes kohas oli bensiin isegi $2.60 liiter

 Lake Pukaki

 Mingit pilditöötlust siin vaja pole

 Maarja sai Uus-Meremaal veidi õppesõitu teha

 Praamiga üle teisele saarele

 Wellington - Väike pealinnake 

 Roturua keisrid

 Maskid ette igaks juhuks

Terve lennu niimoodi

Blogi teen nii harva viimasel ainult, et põhimõtteliselt viskan siia ainult oma reisi pilte üles ainult. 

Seekord läksime siis kaua oodatud Uus-Meremaa reisile. Maarja tegi jõulukingiks mõlemale lennud ja plaanid said paika pandud varakult. Lend sinna oli kiire, umbes 3.5h Gold Coastilt. Maandusime Queenstowni kus saime kokku Maarja sõbrannaga kes mõnda aega juba Uus-Meremaal elanud. Queenstown kõige populaarsem linn turistide seas kuna seal palju näha ja teha. Olime seal kokku kolm päeva kuigi oleks võinud kõvasti rohkem veel uudistada. Käsime vaatasime enamus põhi kohad ära aga pidime ka palju tegemata jätma kuna aeg pressis peale. Plaan oli Maanduda Queenstownis ja sõita umbes 3000km üles autoaga teise saare tippu ja seal lennukiga koju tagasi. Teisel päeval rentisime auto ja sellega oli hea ringi lasta ja omapead asju vaadata. 

Keset reisi sain emailile kirja mis tegi eriti happy-ks. Saime Maarjaga mõlemad Austraalia elamisload ja nüüd oleme mõelad samade õigustega nagu kõik kohalikud. Kolm kuud varem olin lõpuks oma viisa paberid uue viisa jaoks kokku saanud ja sai kõik asjad sisse antud. Viisa ise läks maksma ropult aga peale kuut aastat majandmaist õppimist jne sain lõpuks kätte mida tahtsin. Nüüd on võimalusi väga palju mida edasi teha oma eluga.

Peale Queenstowni hakkasime sõitma vaikselt Wellingtoni poole ja teepeal proovisime võimalikult palju ilusaid kohti näha kui aeg lubas. Vahemaad tunduvad väiksed võrreldes Austraaliaga aga teed on enamjaolt üherealised ja aega kulub palju sõidupeale. Üks päev alsutasime sõitu hommikul kell 10 ja lõpetasime õhtul kell 10. Teepeal vaatasime paar ilusamat kohta ja kokku sai sõidetud ainult 470km. Esimesed viis kuus päeva olime lõunasaarel ja siis võtime praami ning sõitsime põhjasaarele, kus elab kõvasti rohkem inimesi. Peatusime kaks päeva Wellingtonis mis on pealinn, kuigi näeb välja nagu mingi väike rahulik linnake. Kuna Liina oli põhjasaart juba varem avastanud siis tema plaan oli tagasi lennata Auclandi kus ta ise elab. Uudistasime Wellingtoni paar päeva ja panime maha ühe korraliku peo. Viskasime Liina lennujaama ja hakkasime ise ka vaikselt Ausclandi poole edasi reisima, et teepeal kohti vaadata. Jõudsime mõned päevad reisida kuni jõudsime välja põhjasaare ühte poplulaarsemasse linna turistide seas Roturua. Kus oli üleval korralik munapeeru hais kuna seal möllavad keisrid ja maa seest kõvasti väävligaase. Üks hommik algas sellega, et tegin oma bengji hüppe ära mis Maarja mulle kunagi sünnaks oli kinkinud. Asi oli kõvasti hullem kui mäletasin, sita tõmbas ikka lahti üleval korralikult. Hüpe sai tehtud aga tollel päeval ei saanud miskit muud väga teha kuna ilm keeras eriti külmaks. Uus-Meremaa ikka kõvasti külmem kui ise oskasin oodata ja kuna meil paju riided polnud siis tuli pool päeva hotellis tiksuda.

Järgmine päev oli õnneks ilus ja läksime vaatasime üle põhi keisrid. Seal olles hakkasin saama sõnumeid, et asi kisub kusiseks viirusega ja Asutraalia plaanid panna piirid kinni. Kuna kuhugi välismaale lõksu jääda ei tahtnud siis otsime piletid järgmiseks päevaks ja panime ühe laksuga Auclandi välja. Seal saime veel korral Liinaga kokku ja andsime oma auto ära. Kurb oli, et veits jäi veel vaadata aga parem varakult kodu minna normaalse hinnaga kui hiljem ennast vigaseks maksta. Kuna siin Austraalias üürid ja muud arved tulevad ikka peale siis tundus õige lüke tagasi minna. 

Järgmisel päeval otsime paar maski ja läksime lennukile. Õnneks läks kõik libedalt ja saime riiki ilusti tagasi. Ainuke miinus on see, et peame kaks nädalat kodus karanriinis passime nüüd. Aga eks olegi hea kui iga vend ringi joosta ei saa kes reisilt tulnud. Austraaliast  tundub corona teste olevat väga vähe ja iga inimene lambist testile minna ei saa. Kõik kes reisit tulnud ja tunnevad midagi kahtlast saavad minna tastuta testile õnneks. Kuna mõlemad tahtsime teada mis värk on ja kurk tundus ka kahtlane otsustasime testile minna.  Kuna mul tööl maske koguaeg vaja siis mul vedeles auto peal terve pakk maske. Viskasime maskid pähe ja läksime kliinikumi kus meid suunati testile. Keegi meile lähedale ei tulnud ja isegi dokumente vaadtati kaugelt. Mõlemalt võeti proovid nii ninast kui kurgust ja saadeti kodu tagasi. Paari päeva jooksul peaks nüüd teada saama kas saime kuskil corona reisil olles või ei. Igastahes saaks endale vähe rahu. Kopp ees sellest juba, et sai mitte midagi vaadata ega teha kuni jälle corona paska ei tule. 

Igastahes järgmised kuud treenime kodus ja hoiab eemale inimeste kogunemistest. Seda veel kuuleb mis tööga seis aga, kaks nädalat on mul eksta puhukust nüüd. Kui muud üle ei jää teeb teist töö või reisid kuhugi kus on rohkem. Elamisluba annab nüüd vabaduse teha mis iganes. Loodame, et aasta lõpuks on mingisugue vaksiin olemas rahvale ja asi läheb kergemaks. 

Igastahes kes Uus-meremaale plaanib minna siis soovitan soojalt, üks ilusamaid kohti kus elus käinud. Ainult raha tuleks varuda korralikult selleks ja umbes 3 nädalat reisiks. Hakkan nüüd oma karantiini aega sisustama ja reisi videot kokku lõikama. 

Bali reisi video.

Aega läks aga asja sai. Enjoy

Bali Indoneesia

Päikseloojand Nusa penidal

 My uber diver

 Selliseid häid silte igalpool :D

 

 Bali terrorirünnaku mälestusmärk

 Biker no1

 Biker No2

 Slav squatting in cave

 Nusa penida vaated

 Templeid igalpool

 Söögikohas sõps ootas ampsu kõrval

 Swastika ei tähenda alati natse. Bali täis neid.

 Kerge selja puhastus käimas

 Monkey forest selfie

 Aloha swings 

 Templis oma kaltsuga

 Söötsime hotellis rõdul ahve hommikul.

 Praami ootel

 Kohalik popp õlle

 Istagarmmerid pilti tegemas 

Peaaegu McDoland´s 

 Kes soovib saab seenekokteili osta

Kõrval saare puravikud

 Suur pomm mulle ja väiksem talle 

 Hardcore holiday mode

 Mina puhkusel

 Siis kui ära põled on vajus parim tiksuda

 Selline transport Gili saartel

 Uluwatu tempel

Viimase päeva päikse loojang.

Peale poolt aastat töö rabamist sai lõpuks jälle puhkusele. Maarja käis kolm nädalat Eestis puhkamas ja tagasi tulles tegime plaani Balil kokku saada. Esimesed paar päeva olime Kutal mis lennujaamale üpris lähedal ja puhkasime niisama, et Maarja saaks veidi ajavahega harjuda. Kuta üldiselt suht lamp kui just ainult joomise pärast sinna ei lähe. Peamiselt on seal hunnik baare, restorane ja üpris tagasihoidlik rand kus saab surfata. Teisel päeval kui hommikul kohvidega hotelli tagasi jooksin ja kahest vanamutist mööda põigata üritasin rammisin oma väikse varba jumlalt vastu nurka ära. Põhimõttleiselt ülejäänud reisi olin pätudega kuna tossud enam jalga ei mahtnud aga õnneks sai liikuda normilt peale paari päeva.

 Kuna Eestist oli palju staffi kaasa toodud siis viskasime suurema koti pakihoidu ja põrutasime Nusa penidale mis on saar umbes tunni kaugusel. Saar viimasete aastate jookusl populaarsemaks saanud turistide seas ja kõvem ehitus käib igalpool. Nusa Penidal vaadata ja teha on palju ja võtsime ühe lisapäeva omale, et jõuaks parimad kohad läbi käia. Hotellist saime rentida rolleri millega on seal kõige parem ringi lasta. Liiklus on kohati veidi hull aga peale paari tundi sõitu harjub kiirelt ära. Ajaliselt oleks paras Nusal umbes 3 päeva olla, et rahulikult ringi vaadata. Kuna meil oli kogu reis ainult 10 päeva ja tegime kiir-turismi ja panime edasi Ubudisse.

Ubud selline mõnus hipi linnake kus tegevusi palju. Kuskilt netis lugesin, et ubudis saab kõvasti shopata ja tulin selle pärast Balile suure kohvriga, et riideid osta. Tegelikult kui sa mingi lillelaps pole siis pole sealt väga miskit otsa kaasa ainult hipi riideid ja suveniire. Hotelli bronnides vaatasin koha mis oleks Moneky Foresti lähedal mis on põhiline vaatamisväärsus Ubudis. Moneky forest temple keset linna kus kõvasti ahve kes tahavad igat võimalikku asja sult tuuri panna. Mul rippus kätepuhastus alkohol seljakoti küljes ja see läks suht kiirelt tuuri. Ahvläks mõned sammud eemale, keeras punni maha ja hakkas kallama. Loodan, et raipel oli korralik pohmakas. Muidu oli ilus koht ja nägi välja nagu mingi vana mahajäetud linn keset metsa. Ubudis olin suutnud kuski ennast ära külmetada ja enesetunne oli suht halb, õnneks vana hea ravi viin läks käiku õhtul ja järgmine päev olin back in business. Teisel päeval retsime omale päevaks auto koos juhiga kes meid mööda linna ringi sõidutas ja erinevatesse kohtadesse viis. Esimese asjana tegime ära kiigud kus saab äegedaid pilte riisipõldude tasutal. Meie jaoks oli see üpris pettumus pikad järjekorrad ja töötajad kisavad iga fucking sekundi tagant Aloha. Paari kiigu peal käisime tegime mõned kõpsud ja liikusime edasi. Järgmiseks kohaks oli riisipõllud kus sai päris ilusaid pilte ja tasus vaatamist. 

Bali templeid igal nurgal ja enamustes peab omale riide ümber tõmbama, et jalgu varjata. Kuna meil seda oli ette teada,siis otsime omale paar kaltsu ja kandsime neid kotis igalpool kaasas. Viimase asjana Ubudis käisimegi ühes templis ja hakkasime Gili saarte trippi plaanima.

Hommikul kui hotellist välja läsime lasime omale takso tellida ja läkisme taksoga teisse saare otsa, et sealt praam võtta. Praam ise oli paras peldik ja mega palav oli seal sees. Muidugi ookean oli ka päris hull sellel päeval ja inimestel ketti lendas praamis. Mingi hetk lendas suur laine üle praami ja ukse vahelt nedas korralik kogus vett kaela meile. Õnneks olime ette valmistanud ja merehaiguse tabalakaid siis pannud muidu oleks see loksumine veel hullem olnud. Kui ühele kolmes Gili saarest jõudsime saime aru, et oli väärt see loksumine. Peatusime ise Gili Trawangan saarel kus pole autosi ja ainuke viis ringi lasta on rattaga või hobusekaarikuga. Erinevalt ülejäänud Indoneesiast on Gili saarelt väga puhas ja kõik hoiavad seal puhtust. Tegevusi on ka seal kõvasti aga põhilised asjad on paadituurid ja sukeldumine. Me võtsime seal rahulikult ja lasime ratastega mööda saart ringi ja uudistasime erinevaid kohti. Gili on huvitav ka selle poolest, et seal on erinevalt ülejäänud Indoneesiast on seal narkootikumid suht tavaline nähtus. Muidu Inoneesias seadused väga karmid ja väikse koguse kanepi eest võid juba 12 aastat kinni istuda. Gilil aga ringi sõites näed väikeid magic mushroomi kohvikuid kus saad oma kokeili lasta teha. Tänaval tuli üks vana ligi tutvustas ennast kui Doctor feel good ja pakkus kõike mida  keegi võib tahata. Ainukse politsei saarel on turismi politsei ja kui sa täieliku segast ei peaksa seal siis tee keegi sulle seal midagi. Saar hästi mõnus chill ja seal võiks vabalt pikemalt tiksuda.

Peale kolme päeva Gilil lokusime tagasi Balile ja sõitisme Uluwatule mis on  üpris lennujaama lähedal. Kuna trippimine sinna võttis terve päeva siis jõudsime käia ainult tiiru templis ja asjad ära pakkida tagasi lennuks Brisbane-i. Kuna olime eri aegadel piletid võtnud siis polnud meil kohad kõrvuti alguses aga õnneks naine kes meile check-inni tegi oli norm ja pani meid kõrvuti ja andis lisaks kõvasti paremad kohad lennuki ees otsas kus sai normaalselt sirutada ennast. Kuna Bali hästi populaarne koht koht siis polnud väga suured ootused aga tegelikult oli väga mõnus reis ja saan aru küll miks austraalased siia koguaeg tagasi tulevad. Kohalikud kutusvad Balit siin isegi kaheksandaks osariigiks. 

Hakkan varsti videot ka Bali reisist tegema ja viskan selle ka siia üles kui valmis saan.

COMING SOON... :D

Postiatan üldiselt väha harva siia kuna aussi elu argipäev mulle juba ammu. Peamised asjad mis siin vahepeal toimunud on see, et peane poolt aastat keeleteste sain kuunedal katsel lõpuks oma vajaliku skoori kätte. Õppisin nagu segane, nii üksi kui õpetajaga aga õnneks lõpuks sai see asi kaelast ära. Juuli alguses sain oma vajalikud paberid viisa jaoks kokku ja minu avalduse on esitatnud. Nüüd tuleb lhtsalt loota, et osariigil vaja värvijaid ja siis saadavad kutse mulle. Kunu mul kool kohe läbi ja viisat veel 3 kuud siis töötan vaikselt plaan b kallal ka ja proovin äkki ühte teist viisat ka. Üks on kindel kooli enam minna ei taha peale nelja aastat tark juba küll. Eks näeb mis edasi saad, kunagi ei tea selle Austraaliaga. Kergeks nad seda igatahes ei tee, et siia jääda.