Taavi meid ära saatmas
Esimene lennuk
15h lendu
KOHAL: Happy nr 1
Happy nr 2
Happy nr 3
Väike söök
Vihmane päev
Jõuluhull
Hostel
Meie reis hakks pihta Soomest Vantaa lennujaamast. Lennufoobik Laura viskas igaksjuhuks vähe varem rahusti sisse, et hulluks ei läheks. Piletid ja muud teemad olid kõik korras ja saime lõpuks Amsterdami poole liikuma hakata. Esimene lend läks suht kiirelt, 3h lendu. Amsterdamis oli meil paar tundi aega enne uut lendu, käisime vahepeal burger kingis söömas. Kaupo tahtis ennast väga burger kingi ära taggida aga nett jebis ja jäigi tegemata. Oli veel tunnike jäänud ja hakkasime vaikselt oma värava poole jalutama. Mingi sada meetrit enne kuulsime kõllidest, kõva aksendaiga meie nimesi. Kus öeldi, et last call lennule. Panime ränga jooksuga kohale, aga tuli välja, et kõik oli ikka paigas ja meil oli sitaks aega veel. Imselt peksis luulusi meil Lauraga. Järgmine lend Kuala lumpurisse mis kestis umbes 15h. See ots oli kõige rängem, kondid olid räigelt valusad kui lõpuks sealt maha sain. Laura ja Kaupo olid enamus lennu muidugi nokkis omadega ja ise sain ka paar tunnikest und. Kui lõpuks Kuala lumpuri ära jõudsime siis oli juba tunne selline, et nagu oleks juba kohal, sest järgmine kuus tunnikest lendu tundus mega vähe. Järgmise lennu peal olid millegi pärast meil kõik meie istekohad lennuki eri otsades. Lennukis pidi mingi lipiku ära täitma, kus peab vastama küsimustele, et riiki suitsu, alko ega muud staffi riiki ei tooks.Viimane ots läks jälle magades ja suht kiirelt. Kui lõpuks kohale jõudsime siis pidime tollis oma lipikut näitama ja mingi kurja näoga mutt otsustas kas lähme läbiotsimisele või ei. Laura jäi oma lahmaka kotiga vähe taha poole ja kohe lükati sinna järjekorda kus läbi hakatakse sobrama. Põhjus oli selles, et arvati, et reisib üksi ja äkki on narkomuul :D Siis kui ütles, et tal kaks sõpra veel siis lasti sealt kohe minema. Libisesime kõik ilusti oma viie ploki suitsuga üle piiri, kuigi lubatud oli kaks pakki näkku. Ja lõpuks olimegi kohal, uksest välja minnes oli selline tunne nagu oleks kuumuse käest paugu rusikaga näkku saanud. Väsimus oli laksust kadunudkõigil kui väljas esimest korda ringi vaatasime. Mõtlesime, et lähme kindla peale välja ja rabame takso, et saada ilusti hosteli ette. Taksoga istusime mingi 15 minti ummikus, mis pani kohe arvele ka mõnusalt juurde. Lõpuks jõudsime hosteli kui oli meie bronn olemas ja kõik korras. Ainuke mõte tuppa jõudes oli, et saaks dussi alla. Käisime panime kiire pesu ja läksime linna uudistama. Rabasime omale kõigepealt kõnekaardid, et saaks järgmine päev kohe asju ajama hakata. Käisime veel tiiru söömas ja kobisime tagasi oma uute pessa. Hostel suht räbal muidu aga selle raha eest käib küll. Rahvast on ka siin igast rahvusest aga kõik on sõbralikud ja aitavad kui miskit küsida. Meie toas on kaks narivoodid ja sisse minnes nägime kohe ära ka neljanda elaniku. Mingi tegelane Lõuna-Koreast kes oli chill vana ja laenas meile oma adapterit, et saaks telefone laadida. Laura kobis unne ära ja mõtlesime Kaupoga, et teeks väljas mõne õlle veel enne unne minekut. Enne ühte poodi minekut tahtsime oma ostetud õlled ära peita põõsasse. Aga muidugi olime enne sitta ajanud üksteisele, et madu passib seal põõsas kuhu me peita tahame. Kaupo viskas kiirelt õlled põõsasse ja hui ise pärast julgesin väga sealt seda õlli välja võtta. Öö oli ka üli normaalne, iga kord kui keegi naris liigustas siis käis ränk krigin ja kõik olid paugust üleval. Hommikuks sai õnneks ikka välja puhatud. Täna käisime tegime omale pangas konto ära ja netis täitsime tax nr ankeedi ära. Nädala pärast peaks meil olema pangakonto olemas ja saab edasi liikuda Karratha poole. Wifi on nii haige uimane siin hostelis, et seda blogi tahtsin juba eile õhtul teha aga ei saanud kuna pildus välja koguaeg. Täna peale tundi aega ootamist sain lõpuks midagi kirjutatud. Pilte pole võimalik selle netiga üles laadida, mõtlen miskit välja ja panen need ka varsti üles.The end
