Päikseloojand Nusa penidal
My uber diver
Selliseid häid silte igalpool :D
Bali terrorirünnaku mälestusmärk
Biker no1
Biker No2
Slav squatting in cave
Nusa penida vaated
Templeid igalpool
Söögikohas sõps ootas ampsu kõrval
Swastika ei tähenda alati natse. Bali täis neid.
Kerge selja puhastus käimas
Monkey forest selfie
Aloha swings
Templis oma kaltsuga
Söötsime hotellis rõdul ahve hommikul.
Praami ootel
Kohalik popp õlle
Istagarmmerid pilti tegemas
Peaaegu McDoland´s
Kes soovib saab seenekokteili osta
Kõrval saare puravikud
Suur pomm mulle ja väiksem talle
Hardcore holiday mode
Mina puhkusel
Siis kui ära põled on vajus parim tiksuda
Selline transport Gili saartel
Uluwatu tempel
Viimase päeva päikse loojang.
Peale poolt aastat töö rabamist sai lõpuks jälle puhkusele. Maarja käis kolm nädalat Eestis puhkamas ja tagasi tulles tegime plaani Balil kokku saada. Esimesed paar päeva olime Kutal mis lennujaamale üpris lähedal ja puhkasime niisama, et Maarja saaks veidi ajavahega harjuda. Kuta üldiselt suht lamp kui just ainult joomise pärast sinna ei lähe. Peamiselt on seal hunnik baare, restorane ja üpris tagasihoidlik rand kus saab surfata. Teisel päeval kui hommikul kohvidega hotelli tagasi jooksin ja kahest vanamutist mööda põigata üritasin rammisin oma väikse varba jumlalt vastu nurka ära. Põhimõttleiselt ülejäänud reisi olin pätudega kuna tossud enam jalga ei mahtnud aga õnneks sai liikuda normilt peale paari päeva.
Kuna Eestist oli palju staffi kaasa toodud siis viskasime suurema koti pakihoidu ja põrutasime Nusa penidale mis on saar umbes tunni kaugusel. Saar viimasete aastate jookusl populaarsemaks saanud turistide seas ja kõvem ehitus käib igalpool. Nusa Penidal vaadata ja teha on palju ja võtsime ühe lisapäeva omale, et jõuaks parimad kohad läbi käia. Hotellist saime rentida rolleri millega on seal kõige parem ringi lasta. Liiklus on kohati veidi hull aga peale paari tundi sõitu harjub kiirelt ära. Ajaliselt oleks paras Nusal umbes 3 päeva olla, et rahulikult ringi vaadata. Kuna meil oli kogu reis ainult 10 päeva ja tegime kiir-turismi ja panime edasi Ubudisse.
Ubud selline mõnus hipi linnake kus tegevusi palju. Kuskilt netis lugesin, et ubudis saab kõvasti shopata ja tulin selle pärast Balile suure kohvriga, et riideid osta. Tegelikult kui sa mingi lillelaps pole siis pole sealt väga miskit otsa kaasa ainult hipi riideid ja suveniire. Hotelli bronnides vaatasin koha mis oleks Moneky Foresti lähedal mis on põhiline vaatamisväärsus Ubudis. Moneky forest temple keset linna kus kõvasti ahve kes tahavad igat võimalikku asja sult tuuri panna. Mul rippus kätepuhastus alkohol seljakoti küljes ja see läks suht kiirelt tuuri. Ahvläks mõned sammud eemale, keeras punni maha ja hakkas kallama. Loodan, et raipel oli korralik pohmakas. Muidu oli ilus koht ja nägi välja nagu mingi vana mahajäetud linn keset metsa. Ubudis olin suutnud kuski ennast ära külmetada ja enesetunne oli suht halb, õnneks vana hea ravi viin läks käiku õhtul ja järgmine päev olin back in business. Teisel päeval retsime omale päevaks auto koos juhiga kes meid mööda linna ringi sõidutas ja erinevatesse kohtadesse viis. Esimese asjana tegime ära kiigud kus saab äegedaid pilte riisipõldude tasutal. Meie jaoks oli see üpris pettumus pikad järjekorrad ja töötajad kisavad iga fucking sekundi tagant Aloha. Paari kiigu peal käisime tegime mõned kõpsud ja liikusime edasi. Järgmiseks kohaks oli riisipõllud kus sai päris ilusaid pilte ja tasus vaatamist.
Bali templeid igal nurgal ja enamustes peab omale riide ümber tõmbama, et jalgu varjata. Kuna meil seda oli ette teada,siis otsime omale paar kaltsu ja kandsime neid kotis igalpool kaasas. Viimase asjana Ubudis käisimegi ühes templis ja hakkasime Gili saarte trippi plaanima.
Hommikul kui hotellist välja läsime lasime omale takso tellida ja läkisme taksoga teisse saare otsa, et sealt praam võtta. Praam ise oli paras peldik ja mega palav oli seal sees. Muidugi ookean oli ka päris hull sellel päeval ja inimestel ketti lendas praamis. Mingi hetk lendas suur laine üle praami ja ukse vahelt nedas korralik kogus vett kaela meile. Õnneks olime ette valmistanud ja merehaiguse tabalakaid siis pannud muidu oleks see loksumine veel hullem olnud. Kui ühele kolmes Gili saarest jõudsime saime aru, et oli väärt see loksumine. Peatusime ise Gili Trawangan saarel kus pole autosi ja ainuke viis ringi lasta on rattaga või hobusekaarikuga. Erinevalt ülejäänud Indoneesiast on Gili saarelt väga puhas ja kõik hoiavad seal puhtust. Tegevusi on ka seal kõvasti aga põhilised asjad on paadituurid ja sukeldumine. Me võtsime seal rahulikult ja lasime ratastega mööda saart ringi ja uudistasime erinevaid kohti. Gili on huvitav ka selle poolest, et seal on erinevalt ülejäänud Indoneesiast on seal narkootikumid suht tavaline nähtus. Muidu Inoneesias seadused väga karmid ja väikse koguse kanepi eest võid juba 12 aastat kinni istuda. Gilil aga ringi sõites näed väikeid magic mushroomi kohvikuid kus saad oma kokeili lasta teha. Tänaval tuli üks vana ligi tutvustas ennast kui Doctor feel good ja pakkus kõike mida keegi võib tahata. Ainukse politsei saarel on turismi politsei ja kui sa täieliku segast ei peaksa seal siis tee keegi sulle seal midagi. Saar hästi mõnus chill ja seal võiks vabalt pikemalt tiksuda.
Peale kolme päeva Gilil lokusime tagasi Balile ja sõitisme Uluwatule mis on üpris lennujaama lähedal. Kuna trippimine sinna võttis terve päeva siis jõudsime käia ainult tiiru templis ja asjad ära pakkida tagasi lennuks Brisbane-i. Kuna olime eri aegadel piletid võtnud siis polnud meil kohad kõrvuti alguses aga õnneks naine kes meile check-inni tegi oli norm ja pani meid kõrvuti ja andis lisaks kõvasti paremad kohad lennuki ees otsas kus sai normaalselt sirutada ennast. Kuna Bali hästi populaarne koht koht siis polnud väga suured ootused aga tegelikult oli väga mõnus reis ja saan aru küll miks austraalased siia koguaeg tagasi tulevad. Kohalikud kutusvad Balit siin isegi kaheksandaks osariigiks.
Hakkan varsti videot ka Bali reisist tegema ja viskan selle ka siia üles kui valmis saan.
COMING SOON... :D
Postiatan üldiselt väha harva siia kuna aussi elu argipäev mulle juba ammu. Peamised asjad mis siin vahepeal toimunud on see, et peane poolt aastat keeleteste sain kuunedal katsel lõpuks oma vajaliku skoori kätte. Õppisin nagu segane, nii üksi kui õpetajaga aga õnneks lõpuks sai see asi kaelast ära. Juuli alguses sain oma vajalikud paberid viisa jaoks kokku ja minu avalduse on esitatnud. Nüüd tuleb lhtsalt loota, et osariigil vaja värvijaid ja siis saadavad kutse mulle. Kunu mul kool kohe läbi ja viisat veel 3 kuud siis töötan vaikselt plaan b kallal ka ja proovin äkki ühte teist viisat ka. Üks on kindel kooli enam minna ei taha peale nelja aastat tark juba küll. Eks näeb mis edasi saad, kunagi ei tea selle Austraaliaga. Kergeks nad seda igatahes ei tee, et siia jääda.
