Renu saabumine

                                                                          Räbalad rannas

                                                                               Kala nr 1

                                                                           Kala nr 2

                                                                                  Laura teokarbid

                                                             Kohustuslik pilt meie kodukandis

                                                                          Rannas majandamas

                                                                             Tugitoolis

                                                                          Mount everest

                                                              Laura oma töökoha ees

                                                                             Sitaks kala :D

                                                                    Renu ja Kaupo kaljuhüpet tegemas

                                                                                  Renu saabumine

                                                                                     Meie saak

                                                                                  Tasuta õhtusöök

Renu sai lõpuks oma auto idarannikul müüdud ja pani kõne peale, et lendab homme meie juurde.
Rääkisime ülemusele, et meil vaja sõbrale Perhi järgi ja oleks vaja vaba päeva. Ütles, et muidugi
tutvustage oma sõbrale ümbrust ja nautige vaba päeva. Järgmisel päeval peale tööd startisime Kaupoga Perthi poole,kuna jõudsime vara siis läksime Markole ja teistele külla. Ajasime seal mõned tunnid juttu ja läksime Renut peale korjama.Lennujaamas leidsime tegelase kiiresti üles ja saime hakata jälle Dunsboroughti poole liikuma. Peale pikka sõitu saime lõpuks tagasi oma pessa. Kuna kõik toad olid välja üüritud siis ei jäänud muud üle kui Renu meie uberikku tuppa võtta.Järgmisel päeval tegime Renule väikse tutvustustuuri oma kodukandist. Päev enne Renu tulekut nägime lambist oma esimest tööandjat, kes mainis, et tal oleks vaja vähe abi aias ja värvimisel. Rääkisin talle Renust ja sai kokku lepitud, et Renu saab tööd mõneks ajaks tema juures. Reedel pani Renu kõne peale meie vanale bossile ja tunni pärast oligi ta tööl. Õhtul peale tööd läksime jälle Ricki ja tema sõbraga kalale. Seekord olid Laura ja Renu ka kaasas. Just kui hakkasime kala trippi lõpetama tulid kaks delfiini asja tsekkama. Seekord polnud delfiinid nii sõbralikud kui eelmine kord aga vähemalt nägi Laura oma lemmikud ära. Mõni päev tagasi laenasin Rickilt mingit kaigast mis on harpuuni moodi asjandus. Täna käisime snorgeldamasja proovisime asja järele. Saime Renuga mingid kaks väikest silku aga vähemalt asi töötas. Järgmine kord lähme juba suuremaid kalu otsima. Teine Märts tuleb
Perthis suuremat sorti muusika festival. Meie-ja Perthi punt lähme kõik möllutma pühapäeval. Pilet oli 175 doltis, aga asi on seda väärt. Selliseid esinejaid iga päev ikka ei näe. Oligi vist kogu teema mis vahepeal toimund. Adios

Kalapüük delfiiniga

                                                                     Põõsastes ragistamas

                                                                   Rick & Rob

                                                                                Väike offroad ja kalale

                                                                                Esimesed heeringad

                                                                           Sõber

                                                                        Kaupo delfiini söötmas

                                                                            Krabi raibe jäi võrku kinni

                                                                          Kaurile see kala istuks

                                                                                Töömees

                                                                   

                                                                                      Veits arbuuse

                                                                              Good night Laura :D

                                           Tuunisin vähe Laura kaisulooma normaalsemaks :D

Eelmine postitus lõppes sellega, et saime sõnumi, et saame tööd. Läksime siis esmapäeval Margaret Riverisse tööbüroosse. Hommikul viie ajal oli julm kaader kohal kes kõik saadeti kuhugi tööle. Meid pandi esimene päev avokaadosi korjama. Teenisime kuue tunniga sada dollarit ja olime rahul. Mõne päeva pärast tuli uus sõnum, et jälle saab tööle. Läksime jälle kohale aga seekord pidime minema viinamarju korjama. Kohale minnes tehti selgeks, et tegu on tükitööga ja mida rohkem rabad seda rohkem teenid. Ämbri hinnaks öeldi 3.39 dollarit. Proovisime siis Kaupoga nii kiirelt teha kui võimalik aga kui arvutama hakkasime siis tuli meie päeva palgaks 52 dollarit. Siis saime aru, et sellisel tööl pole küll mõtet, kui ainult bensa raha teenib tagasi. Üleüldse asi nägi välja nagu orjapidamine, vaesed backpakerid rabavad nagu segased ja sittagi ei teeni.  Rääksime oma arbuusi tegelasele Rickile teemast, et ei taha ikka seda orjatööd teha ja tema pani kõne sõbrale kellel on avokaado farm. Sõber ütles, et ta just hakkaski otsima omale töömehi kes aitaks tal farmis igasugu töid teha. Õhtul saime viis Rick meid sõbra juurde ja tegi tuttavaks. Avokaado vend Jamie rääkis, lühidalt hindadest ning töödes ja leppisime kokku, et kui meil Ricki juures vabad päevad on siis saame tema juures töötada. Praeguse seisuga oleme kolm päeva Jamie juures töötand ja Rick ütles, et meiega ollakse väga rahul ja juba räägitakse uutest töödest mida me teha saame. Rick teeb meile üldse väga palju reklaami ja praegu jooksevad asjad päris hästi. Mõlemad ülemused helistavad oma tuttavaid läbi ja sebivad meile maja mida saaks rentida. Ükspäev tegi Rick meid tuttavaks oma teise sõbraga kes kutsus meid kalale. Järgmine päev kui olime Busseltonis shoppamas nägime jälle sama vend ja leppisime kokku aja kuna kalastama lähme. Kolmapäeval saime kõik kokku ja sõitsime ranna juurde. Sealt rabasime oma varustuse autost ja hüppasime jeebi kasti, et minna õige kala koha juurde. Seekord käis püük võrguga. Süsteem oli lihtne visati vette vähe sööta ja siis kõnniti võrguga tiir ümber koha kus oli sööt visatud ning sakutati siis kaldale. Kui mina sain just võrguga tiiru tehtud hüppas Ricki sõber vette, et lasta võrgust välja stingray kes oli sinna kuidagi ära eksind. Peale mõnda tiiru oli meil ämber täis igasugu huvitavaid kalu. Peale tundi tüüki nägime äkki vees uime ujumas. Kõik kargasid kohe vette kui said aru tegemist on delfiiniga. Ämbrist tõmmati kohe kala välja ja hakati sõbralikku delfiini toitma. Mõned maksavad sellise asja eest 50 dollarit, et minna laevaga ookeanile ja sööta seal delfiine. Meile ujus lihtsalt üks kaldasse kohale :) Tahtsin siia videot delfiinist ka panna aga see Austraalia internet on nii pask, et sellega laeb piltegi üles juba tund aega. Mõni päev tagasi kui korjasime arbuuse tundsin äkki, et miski torkas mu pöialt. Panin tööd edasi ja õhtul avastasin, et pöial on punane ja pöidal on paar väikest täppi. Arvatavasti pani mingi väike ämblikmees mulle lasku ära, sest praegu on pöial õrna kooriku all aga muud hullu pole midagi. Üleüldse paljud põevad liiga palju austraalia mürgiste elukate pärast. Tegelet on imeväike võimalus kui näiteks maolt laks ära saab. Ainuke varjant nõelata saada on siis kui sa mõnele peale astud, või ehamatad madu kuidagi. Rick rääkis meile oma sõbrast kes on kõva metsamees ja saab ikka aegajalt madude käest lakse. Sõber pidi tegeme nii, et kui saab mürgise mao käes paugu ära kuskil päraperses. Esiteks jääb ta hästi rahulikuks, keerab magama ja laseb kehal ise mürgiga võidelda. Vedeleb seal paar päeva ja siis on kõik jälle ok ja saab edasi majanda.  Varsti tuleb meie pundile lisa. Garen ajab praegu eestis viisa asju ja kui kõik paigas liigub ka siiapoole. Renu peaks ka nädala jooksul siiakanti jõudma idarannikult. Varsti saame kõvasti Perthi vahelt kärutada ja oma sõpru lennujaamast peale korjata. Hea on kui uut verd peale tuleb siis hakkab veel rohkem segast saama. Ega muud nagu polegi rääkida. Järgmise korrani.

EESTLASED

                                                                              Praekanad

                                                                           Ellujääja

                                                                     R.I.P boogie board

                                                                            Eestlaste roadtripi vahepeatus

                                                                             Grillmaster Marko

                                                                              Team Perth

                                                                                 Team Bunbury

                                                                             Team Dunsborough

                                                                                         Super Mario

                                                                      Pühapäevane seljaka

                                                               Kaupo snorgeldas vähe vales kohas :D

                                                                             

                                                                              Koopa algus

                                                                 Laural lõi räppar välja

                                                                                    Möllukad

Tegus nädalavahetus seljataga ja nüüd võib jälle blogiga tegeleda. Laupäeva hommikul hakkas rahvas Perthist ja Bunburist meie poole liikuma, et koos miskit huvitavat teha. Kell 11 jõudsid täpselt samal ajal kaks punti kohale. Perthist tulid Margit, Marko ja Sander ning Bunburist Ott, Raido, Heili ja Anna-Maria. Tegime väikse koosoleku ja esimeseks sihtkohast võtsime Lääne Austraalia suurima koopa Jewl Cave-i. Sõitsime umbes tunni kui esimene Bunbury kaader tahtis peatust. Peatuse tegime Margaret riveris kus võtsime poest süüa ja juua ja ostsime omale snorgeldamis varustuse. Põrutasime siis edasi ja lõpuks jõudsime koopa juurde. Proovisime kõigepealt perepiletit osta aga see ei läinud läbi ja lõpuks saime grupipileti mis oli ka veidi odavam. Koopa tuur oli päris lahe aga kopsu pani maru kokku kuidagi seal all. Koopatiir tehtud läksime randa ja möllasime jõhkrate lainetega. Kuna kell peksis kõvasti peale siis võtsime suund tagasi meie hosteli. Kõigepealt käisime läbi poest ja ostsime kõva hunniku grilli tavaari, õlli ja kangemat kraami ka. Sõime kõik kõhud täis ja hakkasime vaikselt napsutama. Kellegil tuli idee beer pongi mängida ja seda me tegimegi.  Tegime kolm tiimi: Team Perth, Team Bunbury ja Team Dunsborough. Võistlus oli väga tasavägine aga tänu meie tiimi kõvale püüdjale Kaupole jäi võit ikka meie linna. Pidu kestis ma ei tea mis kellani, sest pilt oli suht hägune lõpus juba aga nalja sai kõvasti jälle. Kuna Perthi punt ööbis meie hostelis siis hommikul oli hea jälle randa peavalu ravima minna. Käisime kokku kahes rannas aga teine rand kuhu me läksime oli teiesti crazy. Lained olid nii retsid, et kui laine tuli siis peksis see vastu põhja vigaseks kohe. Tänu lainetele andis meie truu sõber boogieboard ka otsad. Kui päev otsa rannas tiksutud ja näod peediks päevitatud oli aeg tagasi hosteli minna.  Meie tublid naised Laura ja Margit vaaritasid ise valmis ülikõva seljanka. See sobis üli hästi söögiks peale eelmise päeva pidu. Enne Perthi rahva minekut avastas Marko netis, et siin müüakse Land Cruiserit. Mõne tunni pärast läksid nad autot vaatama ja varsti olid nad tagasi kahe autoga. Reedel saime sõnumi tööbüroost, et esmaspäeval oodatakse meid tööbüroo juurde hommikul 5:30. Arvatavasti oleme homme viinamarja istanduses tööl kui juba nii vara kohale kutsutakse. Hea on kui saab nüüd teise töökoha ka juurde siis saab hakata raha koguma, et mõne kuu pärast Taisse puhkama minna. Adios järgmise korrani!