Väike Carona ämber
Cairnsi võims ookean :D
Espanaad
Hanno Steve Aokiga :D
Feeling Relaxed
Hanno not that much
Avasin instragrammis omale konto keset junglit
Väike kosk
Skyrail
Cairns
Bamboo
Selle kuu aja jooksul kui pole blogi teinud on päris palju juhtund. Vahepeal suutsin omale lõpuks ometi load ära teha. Võtsin omale paar sõidutundi ja lasin kõvasti autoga ringi ning läksin tegin esimese laksuga eksami ära. Nüüd lõpuks täielik vabadus olemas. Üks hetk kuivas töö juures töö kokku ja hakati vaikselt inimesi lahti laskma. Alguses saadeti minema Hanno, sest ta oli ainult appi võetud mõneks ajaks. Siis hakkasid vanad kalad kõik kinga saama, kui lõpuks tuli ka minu kord. Kuna ma töödejuhatajale istun, siis hoidis ta mind päris pikalt aga lõpuks tuli ikka suurelt bossilt teade, et pole raha, et mehi hoida tööl. Sinna läks mu sponsori lootus ka, nüüd suht vähe aega jäänud, et kuskilt omale miskit uut välja sebida. Tundub, et tuleb vist uuest aastast Aussi kooli tulla, sest tahaks kunagi ikka siin elamisloa kätte saada. Kuna töö lõppes mul eelmine esmaspäev ära siis otsustasime, et peaks tegema tripi Cairnsi ja samal ajal ka oma lubade liigud ära tegema. Bronnisin siis elamise paariks ööks ja panime neljapäeva hommikul tuld. Peale esimest sadat kilti tundsin autos imelikku haisu ja näha oli, et miskit tilgub mootori juures salongi. Pidasime kinni ja oli näha, et jahutusvedelik jookseb välja. Õnneks oli mul taga veits jahtusvedelikku alles ja kallasin sita täis uuesti. Järgmise linnani oli umbes 40 kilti, seal googeldasin välja mehaaniku ja lendasime kohale. Vend jamas mingi tund aega ja sai lõpuks asja korda. Oleks ise majandama hakkand oleks vist reisi kohe ära jätta. Panime siis edasi ja esimeseks peatuskohaks valisime Josephine Fallsi. Renu oli seal eelmine aasta käinud ja soovitas asja tsekata. Seal tegime kerge tunnise pausi ja käisime kose all ujumas. Sealt panime siis edasi ühe laksuga Cairnsi väja. Kohale jõudes lendasime kohe bäkkerisse. Bäkker päris viisakas selline, basseinid, baarid, klubid jne kõik olid ühes kohas koos. Kui tiir pesus käidud läksime seda Cairnsi linnna vahele ja ranna äärde, et uurida mis siin siis nii lahedat on, et kõik sellest räägivad. Linn ise täielik turistikas, mis tulle väga ei istu. Ranna ääres oli üks ilus bassein aga ookean oli jällegi suur mudaauk. Ühesõnaga ootused olid suuremad kui asi tegelt oli. Õhtul tegime bäkkeri baariss mõned õlled ja hoidsime tagasi, et järgmine päev sitt olla poleks. Kuskilt facebookist olin näinud bengijhüppe promo videot ja tuli kohe hull tahtmine see ära teha kui juba Cairnsis oleme. Bronnisin omale hüppe ära ja lendasime kohale kuhugi keset junglit. Alguses mõtlesin, et mis ta sitt ikka ära teha on. Kui seda torni nägin tõmbas korraks jahedaks küll. Maksin veits lisaks ka, et saaks gopro-ja suure kaameraga video, pluss alt filmis veel Hanno minu kaameraga. Asjad makstud öeldi, et roni torni ja mine tee asi ära. Jalad seoti korralikult kinni ja öeldi, et hüppa ääre peale. Korraks tõmbas üli jahedaks aga õnneks väga aega mõelda ei antud. Vend hakkas seljataga lugema 5..4..3..2...1 ja push, ega muud väga polnudgi kui pushisin ennast minema sealt. Lootsin kehaga vette ka hüpata aga surusin ennast vist törts kaugele ja millimeeter jäi puudu. Poolel teel alla oli tunne päris kõva, eriti see kui üles tagasi tõmbas ja kaaluta oleku tunne tekkis. Võib öelda, et TEHTUD. Järgmiseks siis langevari, mis tuleb kindalasti elus korra ära proovida. Samal päeval käisime veel Hannole reka peale tööd ka vaatasmas. Üks firma lasi tal proovisõitu teha ja kõik tundus päris hea. Hiljem helistati talle tagasi ja öeldi, et kuna selle working holiday viisaga saab ainult 6 kuud ühes kohas töötada siis nende jaoks on see liiga väike aeg. Õhtul panime bäkkeris kõva joogi ja plaan oli panna kõva möll, aga mu keha vedas alt ja mingi hetk hakkas sitt ning kobisin magama ära. Polnud ammu jooki pannud ja ei oska enam :D. Järgmine päev oli mul üllatavalt hea olla, sest ma sain kõvasti magada. Hannol aga nii ei olnud, sest ta pani vähe pikemalt kui mina. Laupäevase päva plaan oli minna ja vaadata, skyrail ära. Lendasim sinna kohale ostsime piletid ära ja ronisime sinna skylifti sisse. Kui see käru mingi paar meetrit liikund oli tuli Hannol meelde, et ta kardab ju kõrgust. Aga siis oli juba hilja, olime juba liikvel. Vend pidi taluma 45 minuti sõitu üle tsungli ja sama palju tagasi. Vennal oli 1.5 h puhast piina :D. Kui see tehtud siis oli aeg tagasi Townsville-i põrutada. Teepeal nägin silti mingitest vanadest varemetest tsunglis. Tõmbasime veits teepealt kõrvale ja läksime tsekkasime tolle ka ära. Päris kõva place oli, kus tasus kindlasti ära käia. Muidugi see võttis jälle päris palju aega ära ja jäime suht pimeda peale. Õnneks kängurusi teepeale ei kargand ja jõudsime ilusti tagasi. Ainuke asi mis kripeldas oli see, et ei saanud oma lubasi korralikult ära tähistatud. Otsustasime siis uule katsele minna Townsville-s, seekord käis Hanno suht varakult ära ja mina jäin üksi linna rokkima. Vähemalt sai tähistatud nii, et veel eile andis tunda, et miskit on nädalavahetus toimunud. Kogu see kirjand mis ma siia kirjutanud olen on tegelt kokku pandud videoks mille lingi panen blogi lõppu. Täna hakkasin siis esimest päeva uut tööd vaatama ja peale kümmet kõnet oli mul kolm kohta kuhu tööle minna. Värvija elu Aussis ikka easy, peab oskama ainult leida kohti kust küsida. Reisi videot näeb siit
https://vimeo.com/138726165
