Meie reisi kaart
Meie reisumasin
Waverock
Mõni sada sitikat ja üks lind kastis
Vana outbacki tankla
Äge sitikas
Peale kuut päeva telgis hea kuskil sees olla
Melborni tänavakunst
Kerge jook Melbornis
Kokku kukkund koopasse tehtud park
Selline tegelane oli meie telkide kohal
Great ocean road
Esperanci rannas
Varika madalad kaadrid
Näitasime Janele milline lumi(soolajärv) välja näeb.
Võimsad pankrannikud
Sellised võib ka teele hüpata
Ühes mõnusas caravan pargis
Roosa järv
Adelide-i Eesti maja
Jane pilt päiksega
Minu pilt kuuga :D
Variaks vana selfihunt
Poseerin
Vana vulkaani suudmes mega sinine järv
Hull flower power
Kõvad masinad liiguvad ikka ringi
Tegin midagi ilusat :D
Selle pärast on vaja päiksekreemi kasutada
Mis viga sellisest möödasõitu teha
Üks vaatamisväärsus
Selliseid asju müüakse siis Outbacki tanklates
Kolm-neli kuud tuli kindel plaan pähe, et lähen tagasi idarannikule. Ootasin lihtsalt, et saaks kool läbi ja poleks seda teemat kaelas. Varikas otustas ka Janega ühineda. Tõmbasime Perthis otsad kokku, otsime uue ja suurema masina ja hakkasime pakkima. Kaasa rabasime, oma riided, tööriistad ja pudi padi veel mis mahtus. Ühel esmaspäeva hommikul panimegi minekut. Plaan oli minna alt poolt Austraaliat, siis näeb rohkem ja mina saan Austraaliale tiiru peale. Esimesel päeval käisime Waverock-is, mis mingi kivimoodustis mis näeb välja nagu laine. Plaaniks oli pandud umbes 700km päevas iga päev sõita. Esimese päeva õhtuks jõudsime Esperanc-i. Ööbisime oma telkidega caravan pargis, et saaks inimese moodi pesta ennast ja ei peaks iga õhtu telkimis koha pärast muretsema. Austraalias väga vähe kohti kus oleks ohutu telkida nii, et mend trahvi ei teeks või keegi midagi tuuri ei paneks. Järgmisel päeval vaatasime sealkandis rannad üle ja panime edasi. Esperancist edasi hakkasid mega pikad sirged teed, kohe igav hakkas roolis. Õnneks oli tõmmatud üks äpp kus teised trippijad saavad maamärke panna mida võiks vaadata läheduses. Leidsime ühe pika tee lõpust äpiga lipu puu, kus oli ainult üks lipp. Kuna mul väike Eesti lipp päris pikalt kaasas trippinud siin siis tunudus hea koht kuhu see panna. Varikas ronis väikse puu tippu ja tõmbas lipu oksa külge kinni. Mõnel teisel Eestlasel nüüd hea vaadata, et seal mõned veel läbi reisinud. Teise öö olime kuskil eriti kahtlases caravan pargis, kus oligi lamp mullane plats kus iga vend telkis kus tahtis. Küsisime veel omanikult; "Kas madusi ka on"? Selle peale vastati, siin on alati lihtsalt vaata kuhu astud. Kolmas päev jõudsime uute osariiki Lõuna Austaaliasse. Kohe muutus ka ajatsoon, mis lõi plaanid korraks vähe segi. Piir ületatud, käisime vaatsime üle pankrannikud. Samal päeval jõudis Austraaliasse kuumalaine ja saime ka korraliku laksu. Väljas oli 46 kraadi ja auto mootorgi töötas kõvasti kuumemini kui peaks. Selleks ajaks oli meil juba 2000km maha sõidetud. Öö olime jälle caravan pargis ja hommikul kihutasime edasi. Viimased 1000 või rohkem kilomeetrit olid olnud ainult roadhousid ja mingit suuremat asulat polnud näinud. Tänu sellele maksime kütte eest ka rõvedat hinda. Lõpuks kui hakkasime vaikselt Adelideli lähemale jõudma läks elu vähe odavamaks. Enne Adelide-i leidsime päris suure roosa järve. Seal kerged pildid ja edasi. Plaan oli ööseks minna Adelide Eesti majja, kus oleks saaknud Eesti õlut ja tasuta ööbimise. Kuna see Eestlane kes seal asja ajab läbi facebooki ei vastanud, hüppasime lihtsalt sisse. Eesti majas teda ka ei näinud ja otsutasime minna linna äärde telkima jälle. Adelide ise tundus suht väike võrreldes Perthiga ja väga huvi ei pakkunud. Järgmisel hommikul panime mööda ranniku äärt jägmise osariigi poole. Teepeal käisime paaris ilusas suvituslinnas ja õhtuks jõudsime vanade vulkaanide juurde Mount Gambieri. Päris lahedalt oli tehtud keset linna, kokku kukkunud vulkaanikoopasse park. Veel oli vulkaani suudmes mega sinine järv, mida pole ise veel näinud. Kuigi kell oli juba päris palju, otsustasime ikka üle piiri põrutada Victoriasse. Panime oma telgid caravan parki püsti ja ajasime niisama juttu kui pea kohal näime koaalat turnimas. Seitsmenda päeva hommikul võtsime suuna Melborni poole mööda Great Ocean roadi. Vaadata oli nii palju, et poolel teel mööda rannikut avastaime, et peab vist kiiremini tegema õhtuks Melborni jõuda. Muidu päris kõva ranniku äär ikka, seal tahaks rahulikult paar päeva vaadata. Meid pressis tagant see, et tahtsime vahelduseks telgile voodis ka magada. Bookisime omale Melborni keskilinna korteri, et õhtul linna vähe asvatada. Keerasime poolelt teelt mööda rannikut sisemaale, et saaks kiiremini linna poole liikuda. Linna sisse sõit oli suht creepy, sest pole nii suures linnas veel sõitnud. Elanikke seal üle nelja miljoni. Sattusime suht tipptunnile ka ja üks valepööre pani kohe ajale 15 mintsa juurde. Lõpuks kui oma koterisse jõudsime tegime õlled lahti ja läksime linna avastama millest nii palju head räägitud. Ega ei pidanud pettuma, linna oli äge mix Ameerikast, Euroopast ja Austraaliast. Meenustas vähe New yorki ja vaadata oleks olnud seal nädalaid. Ainukesed asjad mis seal ei meelndinud oli liiklus ja ilm. Melps kuulus oma iga poole tunnise saju pärast. Hommikul kui välja puhanud uhasime edasi uue osariigi poole New Souht Wales-i. Kuna terve päev ainult sadas, siis polnudgi muud teha kui ainult sõita ja väga midagi seal kandis ei vaadanud. Saime sõita ikka korralikke mägiteid, kus kiirus oli vahepeal 50km/h ja väga kaugele sellel päeval ei jõudnudgi. Ööbisime jälle ühes väikelinnas kus õnneks ilm oli hea ja kannatas telkida. Järgmine päev võtsime suuna Austraalia pealinna Camberra poole. Selleks oli vaja enne autoga ronida umbes tuhande meetri kõrgusele mägedesse. Camberra ise oli väga vaikne linnake, kus kõvasti monumente ja parlamendihoone. Viskas veits Washingtoni. Sai vähemalt pealinna osariigi kirja. Järgmine sihtmärk oli Sydney. Ööbisime Sydney lähedal, et hommikul praamiga ooperimaja ja silda vaatama minna. Hommikul kui ärkasin nägin tumedaid pilvi ja tõmbasime kiirelt telgid kokku ja kütsime Sydney poole. Terve teel oli räme sadu. Just enne kui ooperi maja juurde jõudma hakkas lõi pilved laiali ja juba oli lootust midagi isegi näha. Aga viis minuti hiljem hakkas nii hullult kallama, et ei jäänudgi midagi muud üle kui autoga üle kuulsa Harbor bridge-i sõita ja läbi vihma ooperimajast klõps teha ning tuld panna. Sydneys olime kokku vist umbes 2 tundi. Edasi kütsime juba Suunaga lõppunkti poole Brisbane-i. Kuna terve päev oli jälle hull vihma, panime lihtsalt tuimalt gaasi. Ilm oli õhtul ka nii halb, et võtsime omale elamise kuhugi rannamajade kompleksi. Järgmiseks hommikuks olime juba teel olnud 10 päeva. Jäänud oli veel viimased nelisada kilomeetrit. Vaatasime tiiru läbi Gold coastilt ja olimegi omadega Brissis. Kokku sai sõidetud 6400km, 6 osariiki ja 3 asjatsooni muutust. Panime selle maa suht tempoga läbi ja vaatsime ainult põhi asju mis tundusid kiiresti tehtavad. Reaalselt oleks vaja umbes kuu aega ja ropult, et rahulikult kõik asjad ära vaadata. Puhtalt kütuse peale läks juba 1000 dollarit mis on päris kuri. Hetkel oleme Brisbaneis ja proovime elu paika saada. Täna käisime just kortereid vaatamas ja homme lähme lepingut vormistama. Edasi siis tuleb siis töö sebida, mille pärast ei muretse üldse. Kui elu paigas siis minek kooli eratreeneriks õppima, hea skill ise endale ja sõpradele. Selline esialgne plaan aga eks näha ole, kas üldse uus viisa antakse või mitte. Sai seekord suht kirjand, aga võtsin isegi väga lühidalt.
Video coming soon....
Video coming soon....
