Vanal velokal nägu särab
Väiksed tiirud linnas
Taaramäe castle hilli taustal
Vahepeal jõuab randa ka
Rämedalt väsinud mees
Teine räbal
Koduloom
Väike prank Hannole
Huvitav kuna märkab :D
Juhatan Anule teed kust õllekasti saab
Sinna..
Siis sinna...
Siin ta on :D
Privetik, vahepeal pole väga aega olnud, et blogi teha aga mõtlesin täna ühe väikse kirjutada. Paar nädalat tagasi ostsime omale rattad, et jõusaali kõrvale veidi midagi muud ka teha. Esimesel kui rattad kokku sai pandud lendasime kohe ratastega linna, et uurida ümbrust veidi teise pilguga. Päris kõvasti on ikka siin näha ja teha, mingi hetk avatasime, et oleme juba 13km maha vändanud. Mõtlesime, et ei hakka esimene päev üle ka pingutama ja panime kodu. Järgmiseks plaaniks võtsime kohe päris jõhkra teema, sest enda arust oleme me rängad spodivennad. Plaan oli minna Castle hilli otsa ratastega, mägi ise 286m kõrge aga tee mis sinna üles viib on 2.6 km ja ainult tõusu. Pühapäeval lendasime siis ratasete selga ja hakkasime mäe poole kütma, kui lõpuks mäe jalamile jõudsime oli küll selline tunne, et mida perset ma siin teen. Nii läbi oli lihtsalt juba olla, aga õnneks ei andnud ikka alla ja põrutasime 40 minutiga mäe tippu välja. Muidugi iga väikse maa tagant oli mini paus, et pilti tasku ei viskaks. Lõpuks kui tippu välja jõudsime oli küll tunne nagu oleks mingi maratoni võitnud. Õnneks alla tulek oli mega mõnus, lihtsalt lasid veloga nii kiirelt minna, et pidi juba autodest möödasõitu tegema. Järgmine eesmärk Mount stuart mis juba 584m kõrge ja mööda teed üles minna 9km. Selleks peab ennem vähe rohkem trenni tegema, kui kunagi selle ära vallutab. Eelmine nv käisime Anu lahkumispeol ja tegime kerge joogi. Kuna Anu oma voodit kaasa võtta ei saa siis tegin temaga diili, et vahetame voodi õllekasti vastu. Ega muud miskit, varsti kunagi plaan minna paintballi majakaaslastega mängima ja tahaks lõpuks Magnetic Islandil ka ära käia. Eks ma kirjutan miskit kui tööst ja trennist aega üle jääb ja midagi muud ka tehtud saab.