Australia day

                                                                              Sunset

                                                                     Silt poole puu kõrgusel

                                                                                    Tipp vallutatud

                                                                                        Ränk vaade

                                      Poolel teel. Kaks täppi seal all Laura ja Kaupo

                                                                                    Rippsild

                                                                         Peale ujumist väike peatus

                                                                             Vodka watermelon

                                                                               Australian day peokoht

                                                                     Kauguses ukerdab Laura varjuga

                                                              Päeva töö. 6.5 tonni arbuuse

                                                                         Järjekordne kalaretk

Ükspäev kui Kaupoga jälle arbuuse korjasime rääkis meie boss, et mõne tunni kaugusel on lahe koht kus saab puude latvades kõndida. Järgmine päev võtsimegi ette road tripi, et asja uurima minna. Mingit uuringut me netist teha väga ei viitsind ja panime lihtsalt sinna linna poole ajama mis ülemus meile öelnud oli. Paar tundi oli juba sõidetud ja asi kiskus kahtlaseks. Mõtlesime siis, et googeldame asja aga mobiili levi oli ka pikemat aega kadunud. Lõpuks leidsime lambist mingi rahvuspargi ja sõitsime sinna sisse. Kärutasime siis seal mingi ulme kruusateede peal kuni lõpuks leidsime koha kust sai kaardi pealt asja uurida kus oleme. Laural olid muidugi selle aja peal närvid suht läbi, sest talle metsateema vapsee ei istu. Saime lõpuks metsast välja ja leidsime levi ka. Peale googeldamist tuli väja, et see koht kuhu plaanisime alguses minna on üldse 145 kilti eemal veel meist. Aga õnneks leidsime kaardilt mis metsast saime, et  ka selles rahvuspargis mingi lahmka puu mille otsa saab ronida. Mõne aja pärast leidsime koha üles. Puu oli 68 meetrit kõrge ja puu tüve sisse olid löödud metall pulgad mida mööda ümber puu sai tipu poole ronida. Laura loobus viiendat astet plaanist sinna üles ronida. Meie Kaupoga ronisime ikka tippu ära, kuigi vahepeal lõi ikka päris jahedaks kui alla vaadata ja mingit turvavõrku ega midagi all pole mis takistaks kasti käimast. Kui puu vallutatud hakkasime tagasi kodu poole liikuma. Teepeal leidsime veel mingi laheda koha, kus oli väike rippsild ja  kosk. Oleks veel palju asju suutnud vaadata aga tänu minule ja Laurale saime hommikul liiga hilja minema kodust. Olime eelmine päev ennast parajalt tööle jookidest tõmmanud ja hommikul polnud väga aktiivne olek vara startida kuhugi. 26. Jaanuar on Austraalastale suur pidupäev Australian Day. Nagu enamus üritusi siin oli see ka eriti lollil päeval, pühapäeval. Iga aasta koguneb selle kandi rahvas kuhugi randa kokku ja pannakse kõva pidu maha. Saime hostelist infot kus kohas asi toimub. Kuna kõik pidime järgmine päev tööle minema siis midagi joodavat peale vee kaasa ei võtnud. Leidsime ranna üles ja juba kaugelt oli näha, et päris kõva andmine käib. Veis ja rand oli paksult inimesi täis, paarkümmend meetrit eemal loksusid paadid kõva tümakaga ja mõned julgemad tegid kaljuhüppeid. Rannas leidsime oma hosteli kaadri üles hüppasime nendega punti. Laura hakkas vaikselt teistega siidrit libistama ja peale mõnda jooki oli ka juba samas seisus nagu ülejäänud rahvas seal rannas. Lõpuks kui pimedamaks hakkas minema ja ranna pidu läbi oli saanud, tuli ülemuselt sõnum, et homme pole vaja ikka tööle tulla. Arvatavasti tõmbas ta ise ennast täis ja loodus ideest pohmakaga arbuuse tõsta. Ükspäev saime facebookist infot, et ühes tööbüroos algab registreerimine vabadele töökohtadele viinamarjafarmidesse. Mõtlesime, et lähme ka kohale ja paneme nime kirja, äkki viskab lisatööd juurde. Kuulutuses oli kirjas, et tööbüroo avatakse kell kümme ja varem pole mõtet tulla. Me jõudsime kohale 9:30  ja järjekord oli ümber maja. Ootasime seal veidi üle kahe tunni ja lõpuks saime ka oma nimed kirjutatud. Inimesi oli seal kokku umbes 300+. Backpackerseid kes on töötud ikka suht palju igalpool. Peab suht kiire olema helistama kui kuulutus on just üles pandud netti. Muidu töökoht läinud sekunditega. Sellel nädalavahetusel tuleb päris hea kaader meile külla. Perthist tuleb neli eestlast ja Bunburist ka umbes sama palju. Praegu mõtlemegi päevaplaani kuhu lahedatesse kohadesse viia siinakandis Perthi ja Bunbury turiste :)

                                                                      Inimesed on ikka andekad :D:D

Laura sünna Perthis

                                                                       Uut kaljuhüppe kohta otsimas

                                                               Lihtsalt üks MAJA ringi sõitmas

                                                                               B-day girl

                                 

                                                                            Nägime Sulot Perthis

                                                                                  Perthi kaader

                                                                                         Peale pidu rannas :D

                                                                              ( . )( . )

                                                                        How to do fake smile

                                                                            King pargis

                                                                     Fotograafi poose :D

Vahepeal on tööga päris kusine olnud, paar päeva nädalas ainult saanud arbuuse korjata. Kohe varsti peaks viinamarja korjamine lahti minema siis saab hakata kahe kohapeal rabama jälle. Ükspäev kui arbuusipõllul arbuuse otsisime tuli meie ja ülemuse juurde naaber oma lastega, kes viskas igale ühe külma coca cola näppu. Rick ajas vähe juttu ja naaber hakkas ära minema. Äkki lõugas Kaupo kuskilt kaugelt: "Bye Thanks for the cock" :D. Hääldus läks vähe perse Kaupol aga õnneks vend vist ei kuulnud. Vähemalt oli mul päev lõbusaks tehtud. Esmaspäeval oli Laural sünna ja otsustasime nädalavahetusel võtta tripp ette Perthi tähistama. Meie praegune kodulinn Dunsborough on ööelu kohapealt täiesti null ja siin oleks mega igav sünnat pidada olnud. Reede hommikul laadisime oma kola auto peale ja kihutasime 250 km  Perthi. Kohapeal võtsime omale normaalse hosteli ja panime kõne Markole, et Eesti kaadriga tähistama minna. Varsti jõudsid Marko, Margit ja paar nende Eesti sõpra ka meie juurde. Kuna mingit pinda polnud kus alustada siis läksime ja otsisime lihtsalt ühe pargi kus enne klubi vähe kuuli pähe saada. Parki eksisid ka ära kolm kohalikku aborigeeni kes siin 99 prossa kõik on täielikud parmud. Alguses tüütasid meid vähe ja siis jalutasid eemale. Mingi teema pärast tekkis neil seal kaklus ja üks murjam lõi teise knock out-i :D Enamus aja panime pidu klubis ja pärast lällasime niisma linnapeal. Saaks need 88 farmipäeva juba tehtud siis koliks ka suurlinna ära. Elu on ikka palju lahedam kui kuskil väikelinnas. Järgmisel päeval kobisime jälle hommikul randa, et jahutada ennast ja saada peavalust lahti. Perthis kraadid päris hullud umbes 38 kraadi kandis praegu. Marko soovitas meil minna ja otsida üles Kings park. Nii me ka tegime ja koht oli super ilus. Kõva vaade üle linna ja lihtsalt mõnus pikniku ja tiksumis place. Käisime vahepeal ka omale maja vaatamas, pesa oli täitsa asjalik. Ütlesime omanikule, et oleme huvitatud ja täitsime mingid paberid ära, kuhu oli vaja panna soovitajaid ja oma andmeid. Maja omanik lubas teada anda kui sobime talle. Praegu on siin linnas suvehooaeg ja elamist peaaegu võimaut leida aga väike lootus on, et äkki joppab ja meid valitakse. Muidugi oleks võimalik võtta läbi firma mingi üürikas aga need mölakad tahavad saada paar tonni tagatisraha. Nädala sees käisime Kaupo ja ülemuse pojaga kalal jälle. Seekord juba läks vähe paremini. Saime heerinat, merihaugi ja mingeid imelikke nimedega kalu veel. Ülemuse poeg on väike sassis kalamees. Hull söötis koha sisse kalatükkidega ja pani oma vähe võimsama õnge ka sisse. Õngitsesime vaikselt kui äkki nägin mingit musta kogu põnni õnge juures. See hüppas kohe ridva kallale ja ütles, et vaata nüüd sakutan välja kohe. Kala mille ta kätte sai oli mingi lahjemat sori hai.  Ta sakutas ta veepinnale ja ütles mulle, et kuule võta konks lahti ja laseme tal minna. Haipoiss ise oli suht rahulik aga väga oma kätt talle ligi ikka ei julgenud panna. Poiss vaatas, et ma põen ja ütles selle peale: " dont be pussy" :D. Selle peale võtsin julguse kokku ja sain kuidagi konksu lahti. Nüüd on igatahes kõva kalapisik sees ja õnged on alati pagassis stardivalmis.

                                                          Port Jackson Shark        

Kalamehed

Mürgise sabaga mölakas

                                                                              Kalamehed

                                                                           Boss õngitsemas

                                                                          Sööda kogujad

                                                                            Uued rannad

Jõuludeks saime Lauralt kingiks kalavarustust. Laura unustas ainult ridvad ära, või nagu ta ise ütleb, "kepid" :D Ükspäev kui arbuusifarmis tööd tegime siis küsisin huvipärast ülemuselt, kust võib odavaid ritvasi leida. Selle peale käis ta mõtte välja, et võiks mõni päev tema ja ta kalamehest pojaga kalale minna. Järgmine päev läksime poodi ja ostsime ridvad ära ja läksime bossi juurde varustust kokku sättima. Poeg on sättis meil õnged paika ja põrutasime ookeani äärde. Teepeal rabas Rick kasti õlli ka kaasa, et oleks parem õngitseda. Peale tundi püüdmist hakkas kala vaikselt tulema, ainukesed kellel midagi ei tulnud olime meie kolm:D Nii me siis õngitsesime kolm tundi kui äkki sai Laura tamiiliga näkku. Ühte õnge otsa mis oli õhtu otsa niisama rannas püsti olnud rabas midagi. Rabasin kohe õnge ja mõtlesin, et sakutan mölaka välja. Asja uurima Ricki poeg, kes jagas kohe välja, et seal otsas on stingray(astelrai). Poiss võitles veidi aega raiga ja otsustas siis tamiili läbi lõigata, et õnge päris ära ei retsiks. Õhtu lõpuks ei saanudki me mingit kala, Rickil hakkas vist meist kahju ja fileeris meile nende püütud heeringad ära. Kodu jõudes kukkus Laura kohe kokkama ja mõne aja pärast saime ülikõva kala närida. Täna lähme omale ühte maja vaatama. Laura lubas ennast kõige armsamaks inimeseks tuunida, et kindalt meile maja antaks. Loodame siis, et äkki joppab ja varsti saab oma pesa. Kopp on ees küll juba sellest kommuuni elust hostelites. Lõpetuseks panen pildiseerija kuida Kaupo unistus täitus saada suure traktori peale tööle :D

                                                                         Karjääriredeli algus

                                                                         Järgmine samm

                                                                           Peaaegu juba suur traktor

                                                                    Poiss on rahul :D

Töö ja vabaaeg

                                                                       

                                                                                     Mägironija :D

                                                                                  Matk Castle rocki

                                                                          Kaupo vallutas tipu

                                                                                   Töökaaslasega

                                                             Kaupo jälle kana jebimas :D

Reede hommikul sain arbuusi kasvatajalt kõne kus ütles, et saame tööga pihta hakata. Läksime kohale ja saime kõigepealt väikese treeningu kuidas valmis arbuusi ära tunda jne. Kujutasin alguses seda tööd nii ette, et jooksen traktori kõrval ja pillun arbuuse kasti aga õnneks asi päris nii pole. Kõigepealt sobrasime rahulikult ja otsisime arbusse maltsa seest. Kui põld oli üle vaadatud siis tuli see kastidesse loopimine, mis on päris hea trenn. Sakslane kelle all töötame ütles, et tal suht lühikesed päevad siin, et äkki tahame ta sõbra juurde viinamarja farmi ka minna. Ütlesime, et muidugi ja vend pani kõne peale sõbrale. Kõigepealt kiitis meid kõvasti ja siis saime adre kuhu minna. Läksime siis peale teed kohe teist teemat ka uurima. Leidsime ilusti koha üles ja saime vannaga kokku. Leppisime palga asjad kokku ja lõime käed, et homsest hakkame seal ka käima. Viinamarja töö on täis lebo, lihtsalt sätid kobaraid, et ilusti ripuks. Pluss meil on kõvad kollektiiv ka (koer, siga ja punt kanasi). Nii me siis me pendeldame praegu kahe koha vahelt. Vähemalt saab normaalselt tunde tehtud niimoodi. Eile sai käidud veidike ümbrust avastamas. Käisime ja vallutasime ühe kalju ära. Varsti plaan minna veel koobastesse ja labürinti uurima. Tegevust ikka leiab kuigi linn ise päris mini. Mingi päev läksime Kaupoga randa, et vähe ujuda. Kui kohale jõudsime siis tundus asi kuidagi imelik. Rahvas seisis kõik kaldas ja ainult rannavalve lasi jetiga ringi. Jäime asja uurima kui äkki tuli mingi naine ligi ja ütles, et just oli hai häire olnud. Ootasime siis umbes kümme minutit ja kui rahvas hakkas vaikselt tagasi vette minema siis julgesime ka sisse karata. Me muidu enamus korrad valveta randades ujumas käinud ja pole selle peale väga mõelnudki.  Extreme teema :D