ReUnIoN

Pühapäev Rottnest Islandil

 Rottnesti poose

 Kaader 

 Käskisime Keidul palmiga pilti teha :D

 First sunburn

 Keit enda aurst kaitstud päikse eest.

 Pingviini saar

 Nii palju siis pingviine

 Toidufestivalil

Eesti inimene ikka austab oma toitu

 Põlend baywatch

 Turistipilt Austraalia poes

Keidu esimene tööpäev

Kui Townsvillist minema lendasin oli esimene lend 1h ja väga timm, sai kohvi ja muud nänni lennu ajal. Maandusin Cairnsis kus pidin passima kolm tundi, et Perthi lennu peale saada. See aeg läks kiirelt ja olngi varsti lennukis. Koht oli mul vahekäigu kõrval ja algus oli palju lubav. Kui rahvas lennukisse vaiksel vajus tuli üks umbes 130 kg kaaluv mutt ja pressis minu kõrvale ja vallutas laksus mu käetoe ära. Järgmisena vajus minu kõrval ritta imikuga naine kes tundus vähe loco. Tõusime siis lendu, ja hakkas möll pihta iga inimene kes mööda läks küttis mulle vastu õlga, sest mutt oli mind suht välja pressinud oma istmest. Kõraval hakkas imik nutma nagu keegi tapaks teda. Üks rida eespool otsustasid pilukad, et on õige aeg hakata õhtusööki tegema ja rabasid kotist oma hiina pasa välja. Vaade oli nagu rootsilauas üle vahekägu sheeriti toitu ja ränk vonn oli üleval. Asjale pani puntki mingi vend kes otsutas, et on ülikõva idee oma päev otsa kinni hoitud peer välja lasta. Viis tundi seda hullumaja ja olin lõpuks Perthis. Hetkel elu kõige hullem lend mis maksis ka ulme summa. Taist Soome pilt tuli mul odavam kui kui ühest Aussi otsast teisse lennata. Kaupo tuli mulle lennukasse vastu ja tõi mind enda juurde. Sain korralikult ennast välja magada ja hommikul lendasin kohe Renule ja Kaupole appi ühte objekti lõpetama. Õhtul tuli kõva kaader kokku maja peale ja panime korraliku peo. Nädalavahetusel võtsime pundi kokku kes said tula ja läksime rottnest ilsandile, kus me kunagi 1.5 aastat tagasi töötasime Kaupoga. Sellest ei hakka ma väga miskit seletama, sest selle jaoks on olemas video. Ülejäänud nädal oli suhteliselt vaikne töö kohapealt, ja hängisime niisama. Mingi päev jõudis Keit ka kohale ja tõime tema ka siia majja kus Kaupo, Laura, Marko, Margit, Margo ja Ellu  elavad. Üks päev läksime lihtsalt igavusest linna, et Keidule ümbrust näidata. Käsime umbes kolm tundi linnavahel ja käskisime tal iga nurga peal turistipilte teha. Siis kui tagasi hakkasime trippima vaatasin, et Keit kisub näost punaseks kuidagi. Õhtul oli aru saada, et vend on jumala ära kärssand :D Meil Kaupoga polnud nagu mitte midagi häda, ilmest inglise albiino ei talu kohe Aussi päikest. Järgmine päev läksime mina, Laura, Kaupo ja Keit Penquin islandit uurima. Ootused olid suured, et näeb pingviine ringi paterdamas kuskil. Tegelikult oli saar täis kajakaid, turvisi ja muid linde. Ainuke koht kus pingviine nägi oli mingi putka kus nad aedikus kinni olid ja vaikselt tiksusid. Muidu norm koht kus tunni või kaks tiksuda aga seda raha see küll väärt polnud. Keit otsis omale mütsi ja pani pikad riided selga, et veel rohkem ära ei põleks aga õhtuks oli vend veel rängem punane kui enne. Müts lendas tuuleega koguaeg vennal peast ära ja niimoodi sai ta veel kõva laksu päikest peale. Hetkel on tal asi nii kaugel, et nahka lendab ja punane enam pole :D. Pühapäeval oli Perthi kesklinnas maailmatoidu festival, kus oli ka Eesti putka esindatud. Kõva vaade oli kui festivalile sisse minnes oli näha ainult ühte putkat kus oli järjekord umbes 50m. Kõik Eestlased rivis, et saaks verivorsti, šaslõkki või leiba osta. Teisete putkade juures oli max 5 inimest ja rahvas käis vahepeal vaatamas, et mis ime asja seal Eesti putkas pakutakse, et nii hull järjekord on. Mul pole õrna ainumgi palju siin eestlasi võib olla aga neid on siin ikka väga palju. Igalpool kus linnnas käid näed mõnda eestlast. Keegi ei viitsi isegi suhelda omavahel kui kuuldakse, et eesltane. Võibolla tere öeldakse ja ajataks oma asja edasi. Nüüd viimased kolm päeva oleme jälle tööd rabanud ja sai veits lisaraha juurde sebitud. Paar päeva veel tööd ja siis adios Australia ja hello Thailand. Eks ma hoian siis kursis kuida seal on kui aega on blogi teha ;)

Bye Bye Townsville

Sai goproga veits majandatud

Pomm

 Veits pruuni vaja peale tõmmata enne Eestit muidu tuleks nagu Alaskalt

 Moneky

Raketi müügipilt

Vahepeal sai veits veel tööd paugutatud vanas firmas. Töödejuhatajad timmisid suurt bossi, et see mulle sponsori annaks aga viimasel hetkel lõi vend ikka põdema ja ütles, et ei hakka jamama. Nüüd ei jäänudgi muud üle kui tuli kõik asjad müüki panna või ära anda mis kogunenud oli selle ajaga. Enamus kola sain maha müüdud suht odava hinnaga aga vähemalt sai midagi tagasi. Paar päeva olen nüüd kodus passinud ja ootand, et keegi auto ka ära võtaks siis saaks liikuma hakata. Eile õhtul sain kõne, et tahavd autot ära osta ja täna saingi pillist lahti. Nüüd seis selline, et võib lennata lääne- rannikule kust mul läheb 28 november lend Taisse. Homme õhtul päeval hüppan lennuki peale ja õhtuks olen Perthis. Näeb ülejäänud kaadri ka ära enne minekut ja saab isegi veits veel koos tööd teha. Üldiselt Townsville oli mega chill linn kus pesitseda, teha ja näha päris palju. Kliima on ka mega hea, viimase 6 kuu jooksul sadas kaks korda ja seda ka ainult hetkeks. Kõige madalam kraad mis ma siin nägin oli 13 mis tundus ulme külm. Põhi laksu ma muidugi ei näe jälle, millest siin kohalikud koguaeg räägivad. Suvi pidi siin päris rõve olema, õhuniiskus sada prossa ja ainult tilgud. Olen terve Aussi aja tahtnud ühte korraliku orkaani ka ära näha aga millegi pärst on alati nii joppanud, et liigun enne minema kui midagi näha saan. Sama laks ka nüüd, tsüklonite hooaeg hakkab aga mina panen tuld. Gold coastil ootasin ka orkaani aga sain ainult väikse vihma mida võin Eestis ka vaadata :D. Homme siis näeb kuidas Perthis elu kulgeb ja eks ma kirjutan jälle midagi kui miskit head toimub seal.