Minek
Lancelin
Austraalia parim jäätis Kuldne pedeaeg
Pinnacles desert
Lõunasöök
Saime farmer Hannoga kokku teepeal
Telk üles
Madrats täis
Masterchef
Keegi sai teisel pool teed sõita
farmeri kaunistused
Welcome to Kalbarri
sooo......fucked
Flowerpower
Rand mis oli täis karpe
Lihtsalt kajakad ja papagoid hängimas
Minu külmkapp
Laager ookeani ääres
Delfiinide söötmine
Privet
Meie laev
Best spot on the boat
Pärlifarm
Laeva taga
Ühes tanklas tee peal
Leidsin garaaži omale
Sool
Blowholes
Roosa järv
Puhkehetk
Esimene snogeldamine
Haid
Varandus
Tegelt ma ei poseeri, lihtlsat sõidust vaja venditust
BBQ
Kaugelt juba näha liiva
Sandboarding
Suht tihti perse maas
Lumeinglid
Varikat töö juures vaatamas
Wildlife park
Känksid väga lebos
Kohalikud sisalikud
Kaksikud
Isa saadetud pakist oleks nagu üle sõidetud
Aga staff kõik korras sees õnneks
Kings park
Tegin emale väikse kingi ja lennutasin ta külla omale paariks nädalaks. Lend läks tal hästi ja oli pool tundi peale maandumist lennukast väljas. Ainult seitse latti suitsuvorsti võeti käest ära. Head isu lennujaama töötajad. Esimesel päeval olin ise pool päev koolis ja väga palju näidata ei jõudnud. Käisime tiiru Austraalia loomapargis, et talle pilt ette lüüa mis elukaid siin ringi jookseb. Sai seal oma känguru ära puutuda ja teisi elukaid ka tsekata. Mao juures ei lasnud tal pikalt mõelda ja surusin talle mao pihku, et selle ka ära puutuks :D Õhtupoole käisime tiiru Kings pargis ja näitasin talle linnavaadet. Järgmine päev viisin ta ühte kohalikku randa kus sai ookeanis ka esimest korda ujuda ja veidi päikse käes põleda. Ise olin nii kõva vend, et päiksekreemi ei pannud ja põlensin rängalt ära. Kuna Perth üpris lamp linn, siis juba kolmanda päeva hommikuks oli plaanitud linnast tuld panna ja roadtrip ette võtta. Neljapäeva hommikul panime varakult minekut ja mõne tunni pärast olime Lancelinis kus on ülikõvad liivaluited. Enne seal ära minekut avastasime, et saab sandsurfi laudu ka rentida ja panime plaaniks tagasi tulles läbi uuesti hüpata. Mõni tund sõitu ja olime Pinacclesi kõrbes kus termiidipesa moodi vana korall keset kõrbe. Kuna pimedas siin mega ohtlik sõita siis sättisime ennast ühte väiksesse linna caravan parki. Olin omale fancy telgi ostnud mis ise püsti hüppab. Hommikul kui seda kokku panema hakkasin oli tunne, et viskan sita minema ja ostan uue. Närvid näbi ja kuidagi kokku ei saanud. Lõpuks lendas telk kudagi moodi autosse, et saaks liikuma hakata, Teisel päeval panime Kalbarri rahvussparki kus kõvad pankrannikud. Seal ajasime ühte popikat turistikohta taga ja lõpuks kui kohale jõudsime oli silt ees Road Closed. Õnneks leidsime veidi maad edasi ühe teise koha mida tsekata. Seal pani muttril kata ära kui nägi lilli tee ääres kasvamas. Pidin iga paari kildi pärast peatuse tegema ja kuhugi võsa vahele ronima, et mingit lille pildistada:D Edasi kütsime Moneky Mia-sse ja ööbisime seal ookeani ääres caravan pargis. Järgmine hommik põrutasime randa kus on delfiinide söötmine. Ema valiti ka rahvast välja ja sai ka ühele delfiinile kala hammasta vahele anda. Peale seda bookisin laevareisi seal samas Shark bay lahes. Esimse asjanai viidi meid katameraaniga pärlikasvatusse ja räägiti kuida see business käib. Edasi läksime tagasi ookeani peale. Seal näidati meile delfiine, mingit hülge moodi tegelast ja kilpkonni. Lõpus pakuti veel varjant välja minna laeva taha võrgu peale lõbusõitu tegema. Hüppasin peale ja sain nii kõva joyride-i, et püksid oleks minema lennanud. Edasi põrutasime järgmisse linna kuhu oli võimalik jõuda enne pimedat. Seal olime jälle ühe öö ja hommikul kohe tagasi teele. Läksime esimse asjana vaatama blowholes-e ookeani äärde. Põhimõtteliselt veisi on läbi kivide uuristanud augud ja kui kõvem laine tuleb siis lööb kaldast vähe kaugemal kõva joa vett üles. Mõned klõpsud ja videod seal edasi oma lõpp-punkti. Poolest päevast olimegi jõudnud Coral Bay-sse- Seal võtsime caravan parki kohe kaheks ööks koha, et saaks rahulikult puhata. Selleks ajaks olime maha sõitnud 1900km. Ema oli sellest sõitnud 28km. Rohkem ei tahtnud teda rooli lasta ka, sest teistpidi liiklus ei sobi talle väga hästi :D Kui telki püsti panin tulid naabrid mööda ja ütlesid, et tevad kui pauk telk see on. Küsisin näidata järgmine päev kuida nad selle kokku saavad ja lõpuks saime asjale pihta. Järgmisel päeval võtsime rahulikult ja sebisime omale snorgeldamis asjad. Tiksusime pool päeva rannas ja käsime kordamööda snorgeldamas ja ujumas. Kui tunne oli juba, et päiksest lolliks läinud panime tagasi telgi juurde. Uurisin netist vähe mida sael veel teha annab. Leisin, et rannast paari kildi kaugusel peaks mingi hai poegade pesitsemiskoht olema. Kõndsime mööda randa ja ei näinud mitte ühtegi ujumas. Loobusime ära ja hakkasime tagasi liikuma. Äkki märkasime kolme nelja meetri kauguselt meetri pikkust haid mööda tiksumas. Hüppasin vette ja peksin vastu vett, et tagasi tuleks meie juurde. Pööras korraks ümber, vaatas ja mõtles pohhui panen edasi. Sada meetrit eemal ujus vastu järgmine. Seda ka ei saanud pildile ega kaamera peale. Läksime edasi ja siis nägin juba kaugelt ühte tulemas, hüppasin vette ja toppisin talle Gopro suht näkku. Peale seda nägime veel ühte aga neid väga ei koti inimesed ja ujuvad vaikselt oma rada edasi. Veetsime veel ühe öö Coral bays ja hommikul oli plaan paigas panna kõva sõit tagasi Perthi poole. Hommikul pool kaheksa hakkasin sõitma ja õhtul umbes kuue ajal olin maha sõitnud 900km. Tee peal näeb ikka julmalt loomade laipu kes enamasti ööseti autodele ette kargavad. Käguru on põhiline suitsiidi vend, paar kitse laipa vedeles ka tee peale. Õnneks nägime kaugelt kahte lehma, millest üks mul eest läbi otsustas töllata. Teed on heas seisus, sirged ja kiirus on isegi kohtades kus ei tohiks olla 110km/h. Suht easy lasta pikka maad. Ööbisime viimase öö kuskil väikses kohas ja hommikul võtsime ette viimased kohad mida vaadata. Murdsime sisse mingisse rahvusparki kus pidi lillehullule palju lilli näha olema. Järjekordselt oli rahvuspargi tee suletud ja ei viitsinud enam teist korda üle saada. Rahvuspark oli üpris lamp ja panime sealt minema. Viimaseks kohaks olime meil Lancelin kus seekord rentisime sandboradi. Esimse sõiduga oli lauast tükk väljas ja väga hästi asi ei libisenud. Lumelauga on kordades kerge majandada kui selle liivalauaga. Vähamemalt on asi proovitud ja päris fun. Perthi jõudes oli auto armatuuris eest 3100km nädala ajaga. Mõned asjad veel näidata ja teha eks ma viskan miskit üles kui veel tripitud.
