reede, 20. märts 2020

New Zealand

Uus-Meremaa vaated on nagu postkaadid
 Saabudes soojast kliimast tuli pikad riided välja otsida 

Sõbrantsid said kokku üle pika aja
 Queenstown

 Naistepäeva šhoksi shotid
 Polnud ammu pihlakat näinud

 Queenstowni tipus 


 Meie rendiauto paariks nädalaks

 Mägijõed
 Käisime maiustamas
 Bengij kohas kõvad sildid
 Random koer pagassis supparit nautimas
Mõnes kohas oli bensiin isegi $2.60 liiter
 Lake Pukaki
 Mingit pilditöötlust siin vaja pole

 Maarja sai Uus-Meremaal veidi õppesõitu teha

 Praamiga üle teisele saarele
 Wellington - Väike pealinnake 











 Roturua keisrid



 Maskid ette igaks juhuks
Terve lennu niimoodi



Blogi teen nii harva viimasel ainult, et põhimõtteliselt viskan siia ainult oma reisi pilte üles ainult. 
Seekord läksime siis kaua oodatud Uus-Meremaa reisile. Maarja tegi jõulukingiks mõlemale lennud ja plaanid said paika pandud varakult. Lend sinna oli kiire, umbes 3.5h Gold Coastilt. Maandusime Queenstowni kus saime kokku Maarja sõbrannaga kes mõnda aega juba Uus-Meremaal elanud. Queenstown kõige populaarsem linn turistide seas kuna seal palju näha ja teha. Olime seal kokku kolm päeva kuigi oleks võinud kõvasti rohkem veel uudistada. Käsime vaatasime enamus põhi kohad ära aga pidime ka palju tegemata jätma kuna aeg pressis peale. Plaan oli Maanduda Queenstownis ja sõita umbes 3000km üles autoaga teise saare tippu ja seal lennukiga koju tagasi. Teisel päeval rentisime auto ja sellega oli hea ringi lasta ja omapead asju vaadata. 
Keset reisi sain emailile kirja mis tegi eriti happy-ks. Saime Maarjaga mõlemad Austraalia elamisload ja nüüd oleme mõelad samade õigustega nagu kõik kohalikud. Kolm kuud varem olin lõpuks oma viisa paberid uue viisa jaoks kokku saanud ja sai kõik asjad sisse antud. Viisa ise läks maksma ropult aga peale kuut aastat majandmaist õppimist jne sain lõpuks kätte mida tahtsin. Nüüd on võimalusi väga palju mida edasi teha oma eluga.

Peale Queenstowni hakkasime sõitma vaikselt Wellingtoni poole ja teepeal proovisime võimalikult palju ilusaid kohti näha kui aeg lubas. Vahemaad tunduvad väiksed võrreldes Austraaliaga aga teed on enamjaolt üherealised ja aega kulub palju sõidupeale. Üks päev alsutasime sõitu hommikul kell 10 ja lõpetasime õhtul kell 10. Teepeal vaatasime paar ilusamat kohta ja kokku sai sõidetud ainult 470km. Esimesed viis kuus päeva olime lõunasaarel ja siis võtime praami ning sõitsime põhjasaarele, kus elab kõvasti rohkem inimesi. Peatusime kaks päeva Wellingtonis mis on pealinn, kuigi näeb välja nagu mingi väike rahulik linnake. Kuna Liina oli põhjasaart juba varem avastanud siis tema plaan oli tagasi lennata Auclandi kus ta ise elab. Uudistasime Wellingtoni paar päeva ja panime maha ühe korraliku peo. Viskasime Liina lennujaama ja hakkasime ise ka vaikselt Ausclandi poole edasi reisima, et teepeal kohti vaadata. Jõudsime mõned päevad reisida kuni jõudsime välja põhjasaare ühte poplulaarsemasse linna turistide seas Roturua. Kus oli üleval korralik munapeeru hais kuna seal möllavad keisrid ja maa seest kõvasti väävligaase. Üks hommik algas sellega, et tegin oma bengji hüppe ära mis Maarja mulle kunagi sünnaks oli kinkinud. Asi oli kõvasti hullem kui mäletasin, sita tõmbas ikka lahti üleval korralikult. Hüpe sai tehtud aga tollel päeval ei saanud miskit muud väga teha kuna ilm keeras eriti külmaks. Uus-Meremaa ikka kõvasti külmem kui ise oskasin oodata ja kuna meil paju riided polnud siis tuli pool päeva hotellis tiksuda.

Järgmine päev oli õnneks ilus ja läksime vaatasime üle põhi keisrid. Seal olles hakkasin saama sõnumeid, et asi kisub kusiseks viirusega ja Asutraalia plaanid panna piirid kinni. Kuna kuhugi välismaale lõksu jääda ei tahtnud siis otsime piletid järgmiseks päevaks ja panime ühe laksuga Auclandi välja. Seal saime veel korral Liinaga kokku ja andsime oma auto ära. Kurb oli, et veits jäi veel vaadata aga parem varakult kodu minna normaalse hinnaga kui hiljem ennast vigaseks maksta. Kuna siin Austraalias üürid ja muud arved tulevad ikka peale siis tundus õige lüke tagasi minna. 
Järgmisel päeval otsime paar maski ja läksime lennukile. Õnneks läks kõik libedalt ja saime riiki ilusti tagasi. Ainuke miinus on see, et peame kaks nädalat kodus karanriinis passime nüüd. Aga eks olegi hea kui iga vend ringi joosta ei saa kes reisilt tulnud. Austraaliast  tundub corona teste olevat väga vähe ja iga inimene lambist testile minna ei saa. Kõik kes reisit tulnud ja tunnevad midagi kahtlast saavad minna tastuta testile õnneks. Kuna mõlemad tahtsime teada mis värk on ja kurk tundus ka kahtlane otsustasime testile minna.  Kuna mul tööl maske koguaeg vaja siis mul vedeles auto peal terve pakk maske. Viskasime maskid pähe ja läksime kliinikumi kus meid suunati testile. Keegi meile lähedale ei tulnud ja isegi dokumente vaadtati kaugelt. Mõlemalt võeti proovid nii ninast kui kurgust ja saadeti kodu tagasi. Paari päeva jooksul peaks nüüd teada saama kas saime kuskil corona reisil olles või ei. Igastahes saaks endale vähe rahu. Kopp ees sellest juba, et sai mitte midagi vaadata ega teha kuni jälle corona paska ei tule. 
Igastahes järgmised kuud treenime kodus ja hoiab eemale inimeste kogunemistest. Seda veel kuuleb mis tööga seis aga, kaks nädalat on mul eksta puhukust nüüd. Kui muud üle ei jää teeb teist töö või reisid kuhugi kus on rohkem. Elamisluba annab nüüd vabaduse teha mis iganes. Loodame, et aasta lõpuks on mingisugue vaksiin olemas rahvale ja asi läheb kergemaks. 

Igastahes kes Uus-meremaale plaanib minna siis soovitan soojalt, üks ilusamaid kohti kus elus käinud. Ainult raha tuleks varuda korralikult selleks ja umbes 3 nädalat reisiks. Hakkan nüüd oma karantiini aega sisustama ja reisi videot kokku lõikama.