Kerge istumine Laura õigel sünnipäeva päeval
Uhke paarike oma esimese Austraalia autoga
Grill Master
Garen võttis kingad ära, ja otsustasime ühineda :D
Hännõu
Renu poseerib minu uue pilli taustal
Võib vaikselt pihta hakata
Blogi veidi unarusse jäänud selle trippimisega. Eestis käidud ja päris lahe oli üli pika aja sõpru ja peret näha. Lõpp kiskus päris külmaks ja hea oli tagasi liikuma hakata. Lennukile hüppasin Helsingis, kõik jooksis ilusti alguses ja sain lennukisse maha istutud. Peale veidi aega passimist anti teada, et üks mootor ei lähe tööle. Passisime siis veel mõnda aega kui lõpuks oli 2.5h möödas välumis ajast. Kuna mul järgmine lend Singapurist läks 1:20 peale algset maandumisaega siis oli teada, et oma Perthi lennule ma ei jõua. Lõpuks kui lendu saime kulus kokku Singapuri jõudmiseks 15h. Kui lennukilt maha sain oli mingi naine vastas suure sildiga Perth. Ütlesin nime ja öeldi, et pean hoopis teisse Austraalia otsa lendama ja siis sealt edasi Perthi. Järgmine lend kestis umbes 7h. Sain Melpsis maha ja pidin kõigepealt passikontrollist läbi minema. Nii kui sinna sain öeldi, et immigratsiooni vennad soovivad ka juttu ajada. Läksin siis nende juurde, üks vend rabas kohe telefoni ja hakkas seal sobrama. Teine hakkas räigelt küsitlema, et palju raha, mis siin teha kavatsen jne Nad kardavad siin hullult, et inimesed tulevad ja ei lähe enam ära. Peale pikka jeblamist öeldi, et ok võib minna. Kõndisin siis vaikselt ja otsisin järgmist kohta, et Perthi lennu peale minna. Äkki tuli kõlraitest, et "Kermo Kapten võtke oma kott lindi pealt ära". Mõtlesin, et wtf just Singapuris oli öeldud, et koti saan kätte Perthis. Läksin siis asja uurima, letist vaaadati piletit ja öeldi, et muidugi pead siin ära võtma muidu jääd ilma. Lendasin siis lindi juurde ja nägin oma kotti seal ringi trippimas. Ok, arvasin, et nüüd kõik korras. Äkki jalutasin omadega järgmisse passikontrolli sisse, üks ilus tüdruk vaatas passi ja küsis ka üksi. Nii kui olin ära öelnud, et üksi saadeti mind läbiotsimisse. Alguses vaadati käsipagas läbi ja kõik oli normaalne, mõtlesin, et saan juba minema. Siis ütles teine vend, et vaatame ikka suure ka läbi. Nii kui suur pagas lahti löödi vaatas vastu kolm plokki suitsu. Vennad läksid kohe närvi, sest olin lipiku peale kirjutanud ennem, et mul ainult lubatud kogus 50 sigaretti kaasas. Teine rabas jälle mu telefoni ja hakkas seal sobrama. See vend kes koti kallal oli hakkas igat asja rängalt läbi uurima, lõpuks valgustati veel tühi kohver ka läbi. Vaatasin, et vennad suht kettas ja hakkasin vaikselt mingit muud paska ajama, et suitsu teemat veidi leevendada. Siis kui tegelased normaasemaks juba muutuma hakkasin, küsisin kas pole võimalik makse maksta suitsude eest, et neid endale jätta. Vend ütles, et saab ikka ja lasi mul oma tavaari kokku pakkida. Läksin ma maksin siis mingile immigratsiooni vennale 356 dollarit, et suitsud alles hoida. Kokkuvõttes tuli ikka odavam kui siit osta. Kuna mind oli nii räigelt jebitud siis aega oli järgmise lennuni 20 minutit. Jooksin siis kiirelt oma väravasse ja oleks põhimõtteliselt maha jäänud kui lennuk poleks tund aega hilinenud. Lõpuks sain lennukile ja jõudsin Perthi kuigi 12 tundi hiljem kui algselt plaanis. Õudne pauk tripp oli aga happy, et tagasi jõudsin. Elamise sain Sannu juurde ja mõne päevaga sain omale auto ka ligi tõmmmatud, et ringi liikuda. Viimased paar nädalat oleme Varikaga kahekesi omale tööotsi sebinud ja proovime vaikselt oma asja ajama hakata. Mingi aeg peab kooli asjad ka paika saama aga selleni aega veel mõned kuud. Nädalavahetusel oli Gareni ja Laura sünna pidamine. Alguses tegime istumise Gareni ja Renu juures, ning pärast vajusime umbes poole kaadriga linna klubisse. Suhteliselt normaalset läks seekord pidu võrreldes eelmiste kordadega, aga nalja sai kõvasti. Ega muud hetkel olegi nagu mis meelde kohe tuleks.
